"Harju spordi au ja kuulsus"

NSVL rahvaste spartakiaadi ja meistrivõistluste kuldmedali võitjad

- Harju Elu, august 1986

TOOMAS NAPA tegeles koolipõlves kardisõiduga. Esimest korda istus võidusõiduautosse 1972. a., kui õppis TEMT-is. Riias armeeteenistuses olles jõudis juba tunnustuseni, 1974. a. kuulus talle üleliidulistel meistrivõistlustel vormel-4 klassis kuldmedal, 1976. a. vormel-3 klassis pronksmedal. Veel medaleid NSV Liidu meistrivõistlustelt: 1977. a. autode ringrajasõidus "Eastern" klassis kuld, 1978. a. vormel "Vostok" klassis hõbe, 1981. a. vormel-3 klassis pronks, seejärel aastaid järjest samas klassis NSV Liidu meister, seitsmenda kuldmedali võitis 1986. a. Suurmeister 1982. aastast, spordikuulsust toonud Harju "Jõule" ja Tallinna EPT-le.

TOIVO ASMER on samuti Tallinna EPT mees, sünniajaks 8. jaanuar 1947. a. Mootorispordiga alustas 1963. a. kuulsas "Tööjõureservide" klubis treener Johannes Tomsoni käe all. On tegelnud ka poksi ja ratsaspordiga. 1970. a. täitis meistrinormi, 1973. a. istus vormelautosse. 1974. a. võitis NSV Liidu meistrivõistlustel vormel-4 autol pronksmedali. NSV Liidu meister kahel järgmisel aastal, 1977. a. hõbe. Kui valmis võimsam - vormel-3 klassi auto, sai ta sellel hõbemedali, 1979. a. pronksmedali. Samast aastast arvati Toivo Asmer NSV Liidu koondisse, kus sõidab tänaseni. 1980. a. meie maa meister. 1983. a. rahvaste spartakiaadil õnnestus saada vormel "Vostok" klassis pronksmedal, kahel järgmisel aastal hõbemedal. Senine suurim kordaminek oli 8. septembril 1985. a. Rumeenias Galati ringrajal, kus õnnestus võita sotsialismimaade meistrivõistluste etapp ja täita suurmeistri norm.

ANDRES KRESTINOV on sündinud 6. augustil 1963. aastal. Nagu teisigi Saku poisse, tõmbas motoklubi tegevus teda juba varakult. 16-aastaselt täitis meistersportlase normi, 1982. aastast suurmeister. NSV Liidu koondise liikmena võistleb MM-võistlustel ning sotsialismimaade "Sõpruse" auhinnavõistlustel motokrossis, kus 1982. ja 1984. a. võitis pronksmedali. 1981. a. tuli NSV Liidu noortemeistriks, 1983. a. juba täiskasvanute seas 125 cm³ mootorrataste klassis meie maa meistriks. Kuldmedal tuli ka viimastelt rahvaste spartakiaadi võistlustelt. Olgu siia lisatud, et Saku motoklubist on aegade jooksul välja kasvanud 14 meistersportlast ja 2 suurmeistrit ning krossi sõidab ka Andrese noorem vend Indrek Krestinov.

JAAK RINGMÄE on spordikuulsust võitnud mitte autol kihutades, vaid autosid kihutades. Sündinud 29. aprillil 1955. a., elab Keilas ja töötab Harju KEK-i ETE "harju Elektris" instrumentaallukksepana. Automudelispordiga tegeleb 1970. aastast. Kõrgete tulemusteni jõudnud koostöös KEK-i insenerkonstruktori Enno Veltmanni ja hobikaaslase Mihkel Kasenõmmega. 9kordne Eesti meister. 5 cm³ kiirusmudeliga 1984. a. NSV Liidu meistrivõistluste hõbe ja aasta hiljem kuld. 1985. a. Euroopa meister ja tänavu juunis Bulgaarias sotsialismimaade karikavõistluste kuld. Saavutuse 277,692 kilomeetrit tunnis taga on märge - maailmarekord. 1978. aastast meistersportlane, 1984. a. suurmeister, 1985. a. medal "Eeskujuliku töö eest". Viimaste NSV Liidu meistrivõistluste ja rahvaste spartakiaadi stardid olid ühised - sealt tuli taas võit. Kuulub Harju "Jõu" ridadesse.