"Autokaupmees Toomas Napa ei usu Eesti vormelisõitjate läbilööki"

- Juhan Seema, Kroonika, 12. juuni 1996

Paljud Nõukogude Liidu tippklassi kuulunud Eesti võidusõitjad on praegu edukad autokaupmehed. Üks neist on Toomas Napa, üheksakordne NSV Liidu meister ja sotsialismimaade karikasarja võitja.

42-aastane Toomas töötab Honda keskuse tegevdirektorina. Kogu elu autodega tegelnu ei lähe ju lilli müüma, ütleb ta kommentaariks.

Autospordiga on Toomas Napa seotud sedavõrd, et jälgib telerist huviga Vormel-1 võistlusi. Tabab end vahel kritiseerimas ühe või teise sõitja vigu, kuid lisab, et tema see õige mees ütlema ei ole - vormel-1 ala erineb teistest autovõidusõidualadest. Tegemist on tipptehnoloogia ja -meestega. Toomas Napa arvab, et see aeg, mil mõni eestlane vormel-1 kokpiti istub, ei tule veel niipea. Supervormeli piloodiks pürgija peab sündima teistsuguses keskkonnas, kui seda on väike ja vaene Eesti.

Kutsuti isegi Uus-Meremaale

1977. aastal jõudis Napa NSV Liidu koondisse ning püsis seal vahelduva eduga tosin aastat. Suurim võit tuli 1987. aastal, kui Toomas Napa krooniti sotsialismimaade karikasarja üldvõitjaks. See oli suurim edu, milleni Ida-Euroopa võidusõitja sel ajal jõuda sai. Edasi ei olnud enam kuhugi minna. Kutseid küll tuli, Lääne-Euroopast ja isegi Uus-Meremaalt.

Tegelikult oli aga algus raske, sest pärast onupoeg Mati Napa traagilist hukkumist ei tahtnud Toomase vanemad kuuldagi sellest, et ka nende poeg nii eluohtliku alaga tegelema hakkab.

Üks tõsine lugu

Napal on oma õnnelikust karjäärist meenutada üks raske juhtum.

See juhtus 1983. aastal Kiievis. Pime kurv. Ringiga maha jäänud poolakas oli rajapiirdesse sõitnud ja hakkas tagurdama. Napa nägi teda viimasel hetkel, otsasõitu vältida ei saanud. Poolaka auto süttis põlema. Mees ei saanud autost välja. Julgestust, nii palju kui seda oli, rajale ei lubatud. Osalesid ju välismaalased! Kui lõpuks õnnetu poolakani jõuti, ei osatud ohutusrihmade lukustust avada, lõpuks lõigati rihmad läbi. Mehe kehast oli ligi 70% põlenud. Põletushaavadesse ta surigi.

Seda, kuidas rivaal leegitses, Toomas ei näinud. Hiljem, kui videolinti vaadata tahtis, öeldi, et pole vaja. Rajal juhtub mõndagi ning Napa selles õnnetuses süüdi ei olnud.

Esimene auto oli Žiguli

Oma esimese tänavasõiduauto sai Napa alles 1987. aastal. Pärast sotsialismimaade karika võitmist sai ta ihaldatud autoostuloa ning Žiguli omanikuks.

Nüüdseks on Honda teeninduse juhatajal kasutada seisusekohane oma firma auto, millega endine võidusõitja ka rahul on.

Küsimusele, kas võidukihutamine enam ei tõmba, vastab Toomas Napa, et eks aeg-ajalt tekib ikka kiusatus. Sellise ettevõtmise jaoks ei ole aga tänapäeva Eesti olud sobivad. Kui korraldada veteranide võistlus, siis kust seesuguse ettevõtte tarbeks tehnikat ja raha saada?

Napa hubases ridaelamu korteris meenutab möödunud aegade hiilgust teisel korrusel asuv auhinnakapp. Peremees lausub vabandavalt, et ega midagi eriliselt ilusat selles ei leidu, tavaliselt anti ikka mõni kristallvaas või siis tavapärane karikas. Säilinud on ka üks võidupärg, pärit 1987. aastast Hungaroringilt. Garaažis sai neid pärgi hoitud, aga kippusid pudenema.